Kiire ülevaade hiphopi alamžanritest

Hiphop on tõeliselt mitmekülgne. Pole ühtegi räpparit, kes kõlaks täpselt samamoodi nagu teine. Enamike räpparite muusikastiil on välja kujunenud vastavalt sellele, kust nad on pärit, milline on nende suhtumine ja hingesoovid. Seetõttu on välja kujunenud mitmeid alamžanreid, millest mõnele heidame alljärgnevalt pilgu peale.

  • Alternatiivne hiphop – alternatiivsed räpparid astuvad täiesti “kastist välja”. Neile ei meeldi poppmuusika mõjutused ega tantsumuusika pakkumine, vaid nad lükkavad piire kaugemale, uurides teistsuguseid temaatikaid.
  • Võitlusräpp – see hiphopmuusika stiil on oma olemuselt kelkiv. Laulude sisuks on enda ülistamine ja oma rikkuse või edukuse rõhutamine, juurde lisatakse ka hunnik verbaalseid solvanguid kellegi teise pihta, kes ei ole nii edukas räppari arvates.
  • Eneseteadlik räpp – nagu nimestki võib arvata, keskendutakse selle stiili puhul sotsiaalsetele probleemidele või enesearendusele. Riimides pühendatakse tähelepanu sotsiaalsetele muredele või hoopis promotakse positiivseid mõtteid.
  • Gängstaräpp – selle stiili puhul keskendutakse väga agressiivsetele sõnumitele. Laulusõnad on tavaliselt vägivaldsed ja lausa ahistavad, mistõttu ei pooldata seda suunda enam eriti palju.
  • Lääneranniku hiphop – lääneranniku hiphopi all mõeldakse artiste, kes on pärit Ameerika läänerannikult. See suund on üllatavalt lüüriline ning läänerannikult on pärit ka vabastiilis räppimine.
  • Idaranniku hiphop – New Yorgist alguse saanud alamžanr on väga kirju, kuid kõige levinumalt puudutavad idaranniku hiphopmuusika teosed ühiskonnaprobleeme ja sarnaseid temaatikaid.
  • Crunk – see stiil on põhimõtteliselt vastand lüürilisele hiphopile, olles olemuselt väga kaootiline. Muusikasse on segatud juurde klubitümpsu ja energilisi rütme.
  • Lõunapoole räpp – Ameerika lõunapiirkonnast alguse saanud nišš on tuntud eelkõige mitte teemade poolest, vaid selle stiili esindajate omapärase aktsendi tõttu. Laulud räägivad pigem elustiilist ja trendidest ning on tihti olemuselt “kergemad”.
  • Vabastiiliräpp – kui tavapäraselt on kõik muusikapalad ette kirjutatud ja ära õpitud, siis vabastiili räpi puhul on tegemist improvisatsiooniga. Taustabänd annab artistile teatud rütmi ning seejärel mõtleb artist käigu pealt sõnad välja. On küll ka neid artiste, kes harjutavad vabastiili räpi jaoks eelnevalt, kuid üldiselt on tegemist siiski improvisatsiooniga.

Alamkategooriaid on teisigi, kuid need mõned on kõige prominentsemad, andes üldise tooni kogu muusikastiilile ning esindades ka kõige laiemalt tuntud suundi.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *